Teraskonstruktsioonide ehitamisel rakendatavad ettevaatusabinõud on erinevatel aastaaegadel erinevad. Millele tuleks talvel teraskonstruktsioonide ehitamisel tähelepanu pöörata?
Teraskonstruktsioonide tootmise ja paigaldamise talvine ehitamine peab toimuma rangelt vastavalt asjakohastele teraskonstruktsioonide talvise ehituse eeskirjadele.
Terasest konstruktsioonikomponentide valmistamisel positiivsetel temperatuuridel ja nende paigaldamisel negatiivsetel temperatuuridel tuleks komponentide kokkutõmbumiskiirust arvestada ümbritseva õhu temperatuuri erinevusest lähtuvalt ning ehitusprotsessi käigus tuleks rakendada tehnilisi meetmeid kõrvalekallete reguleerimiseks.
Negatiivse temperatuuriga teraskonstruktsioonide ehitamisel osalevad keevitajad peaksid läbima negatiivse temperatuuriga keevitusprotsesside koolituse, sooritama eksamid ja hankima vastavad tunnistused.
Negatiivsel temperatuuril kasutatava terase ja sellega seotud ühendusmaterjalidega peavad olema kaasas kvaliteedisertifikaadid ning nende toimivus peab vastama projekteerimis- ja tootestandardite nõuetele.
Negatiivsel temperatuuril kasutatavaid keevitusvardaid ei tohi eksponeerida üle 2 tunni, uuesti küpsetada üle 2 tunni ja keevitusvardade arv ei tohi ületada 3 korda.
Enne kasutamist tuleb jootevoogu vastavalt eeskirjadele küpsetada, et selle veesisaldus ei ületaks 0,1%.
Negatiivsetel temperatuuridel kasutatavatel ülitugevatel poltidel peab olema toote kvalifitseerimise sertifikaat ning negatiivsetel temperatuuridel tuleb pöördemomendi koefitsienti ja aksiaaljõudu uuesti kontrollida.
Veepõhiseid katteid ei tohi kasutada teraskonstruktsioonide puhul negatiivse temperatuuriga.
Osade stantsimisel tuleks säilitada kokkutõmbumisvaru ning keevitamise kokkutõmbumine ja survedeformatsioon tuleb kooskõlastada terase kokkutõmbumise deformatsiooniga negatiivsetel temperatuuridel.
Komponentide kokkupanemisel käsib võre tootja laiendada komponente seestpoolt väljapoole protsessi käigus määratud järjekorras ja testida neid negatiivsel temperatuuril, et määrata kindlaks säilitamist vajava keevisõmbluse kokkutõmbumisväärtus.
Vastavalt hoone tihedusele ja projekteerimisskeemile valige eraldi konstruktsioon, konstruktsiooni tugipunkt, silindriline sektsioon ja superraami nihkesein. Kokkupandavad komponendid võivad olla teras, jäik betoonkonstruktsioon või terastoru betoon. Terasest kokkupandavad komponendid on kerged ja hea elastsusega. Valida saab elektrikeevitatud kanaliterase või külmvaltsitud kanaliterase, mis sobib ülikõrghoonetele. Jäikade betoonkonstruktsioonide kokkupandavad komponendid on suure paindejäikuse ja hea tulekindlusega ning sobivad keskmise kuni kõrghoone või põhjakonstruktsiooni jaoks. Terasbetoonkonstruktsioon on lihtne ja sobib ainult mitmekihiliste silindriliste konstruktsioonide jaoks.